Difusioonipõlemine

Difusioonipõlemine, tuntud ka kui mittesegatud põlemine, on põlemisprotsess, kus kütus ja oksüdeeriv aine segunevad difusiooni teel põlemistsoonis. See erineb eelnevalt segatud põlemisest, kus kütus ja oksüdeeriv aine segatakse enne süttimist. Difusioonipõlemises liiguvad kütus ja oksüdeeriv aine eraldi põlemisruumi ja segunevad kohapeal, kus toimub reaktsioon.

Selle põlemisviisi iseloomulik tunnus on põlemisfronti ümbritsev piirikiht, kus toimub gaaside difusioon ja reaktsioon. Põlemise kiirus ja intensiivsus difusioonipõlemises sõltuvad otseselt kütuse ja oksüdeeriva aine difusioonikiirusest ning temperatuurist põlemistsoonis. See võib põhjustada ebastabiilseid põlemisrežiime ja suuremat heitkoguste teket võrreldes eelnevalt segatud põlemisega.

Näiteid difusioonipõlemisest võib leida lahtistest tuleallikatest, nagu küünlad, kaminid ja mitmed tööstuslikud põletid. Samuti esineb see olukordades, kus põlemine toimub piiratud õhuga keskkonnas. Difusioonipõlemise kontrollimine ja optimeerimine on oluline energiatõhususe suurendamiseks ja keskkonnamõju vähendamiseks. Selleks kasutatakse erinevaid tehnikaid, nagu õhuvoolu reguleerimine ja põlemiskambrite disaini optimeerimine.