Diferentsiaalkaitselülitid

Diferentsiaalkaitselülitid, tuntud ka kui rikkevoolukaitselülitid või RCD-d, on ohutusseadmed, mis on loodud kaitsmaks inimesi elektrilöögi eest. Need seadmed töötavad, jälgides voolu, mis siseneb ja väljub elektrisüsteemist. Kui diferentsiaalkaitselüliti tuvastab tasakaalustamatuse ehk voolu, mis ei tule tagasi, on see märk sellest, et elekter võib voolata läbi inimese maapinnale. Sellises olukorras katkestab diferentsiaalkaitselüliti koheselt voolu, minimeerides tõsiste vigastuste või surma riski.

Diferentsiaalkaitselülitid on eriti olulised kohtades, kus suureneb kokkupuude vee või niiskusega, näiteks vannitubades, köökides ja välialadel. Nad on ka olulised niisketes keskkondades töötavates tööstuslikes või kaubanduslikes tingimustes. Tavaline kaitselüliti kaitseb ainult ülekoormuse ja lühiste eest, kuid ei paku kaitset rikkevoolu vastu, mis on peamine elektrilöögi põhjus.

Selle tööpõhimõte põhineb kahe voolujuhi (faas ja nulljuht) vahelise voolude summa nullile. Normaalse töö korral on faasi kaudu voolav vool võrdne nulljuhi kaudu tagasi voolava vooluga. Kui tekib rikkevool (näiteks inimene puudutab vigastatud seadet), hakkab osa voolust voolama läbi selle inimese maapinnale. See tekitab faasi- ja nulljuhi vahelise voolude erinevuse. Diferentsiaalkaitselüliti tundlik sensor tuvastab selle erinevuse ja aktiveerib mehhanismi, mis katkestab voolu kiiresti, tavaliselt millisekundite jooksul.

Diferentsiaalkaitselüliteid on erineva tundlikkusega, mida väljendatakse milliamprites (mA). Tavaliselt kasutatakse elamutes 10mA, 30mA või 100mA tundlikkusega seadmeid. Madalam tundlikkus pakub paremat kaitset inimeste vastu, samas kui kõrgema tundlikkusega seadmeid kasutatakse sageli seadmete kaitsmiseks või tulekahjude ennetamiseks. Need seadmed on oluline osa kaasaegsest elektrivõrgu ohutusstandardist.