Dereguleerimine

Dereguleerimine tähistab riigi regulatsioonide vähendamist või kaotamist majandustegevuses. Selle eesmärk on suurendada konkurentsi, parandada efektiivsust ja anda ettevõtetele suurem turupõhine paindlikkus. See hõlmab tavaliselt litsentside ja hinnakontrollide piirangute leevenemist, turule pääsu kergendamist ning regulatiivsete piirangute järkjärgulist kaotamist või kergendamist.

Mõiste on tihedalt seotud majanduse liberaliseerimisega ja on levinud 1980.–1990. aastatel kogu maailmas. Mitmetes riikides on dereguleerimine viinud investeeringute kasvule, hinnamuutustele ja suuremale konkurentsile erinevates sektorites, nagu finants-, energeetika-, transport- ja sidevaldkond.

Dereguleerimine võib olla osaline või täielik ning selle ulatus võib puudutada kogu sektori, alamvaldkondi või konkreetseid tegutsemisviise. Reeglina kaasneb sellega suurem konkurents ja turujärelevalve tugevdamine, kuid regulatiivsed institutsioonid peavad tagama tarbija- ja keskkonnakaitse ning riskide maandamise mehhanismid.

Protsess hõlmab analüüse ja hindamisi, et tuvastada dereguleerimise potentsiaalsed mõjud ning vältida soovimatuid tagajärgi. Sageli kaasneb sellega privatiseerimine, turule pääsu liberaliseerimine ja konkurentide jaoks selgemate reeglite loomine.

Mõjud võivad olla positiivsed: suurem efektiivsus, madalamad hinnad, suurem innovatsioon ja investeeringud; kuid võivad kaasneda riskid tarbijaõiguste ahenemise, monopooleerumise ning avalike teenuste kvaliteedi halvenemise näol. Seetõttu on oluline tugev, sõltumatu järelevalve ja tõhus tarbijakaitse ning regulaatorite suutlikkus reageerida kriisidele.