Degreerimist

Degreerimist ehk degreerimisprotsessi on pinnapuhastus, mille eesmärk on eemaldada rasv, õli ja muud määrdeained pinnalt. See parandab adhesiooni järgnevatele töötlustele (nt maalimine, katmine, keevitus või vormimine) ning võib suurendada korrosioonikaitset ja hügieenilist puhtust.

Meetodid hõlmavad peamiselt kolme põhiliiki: lahusti‑põhine degreerimine, veepõhine degreerimine ja ultraheliga degreerimine. Lahusti‑põhine lähenemine kasutab orgaanilisi lahusteid, mis kiiresti rasva lahustavad; see on sageli väga tõhus, kuid võib tekitada töökeskkonna riske ja suurendada keskkonnakoormust. Veepõhised süsteemid kasutavad leeliselisi või emulsioonipõhiseid puhastusvahendeid ning on tavaliselt keskkonnasõbralikumad ja sobivad suurtootmisele. Ultraheliga degreerimine kasutab kõrgsageduslikke helilaineid, mis aitavad määrdeaine eralduda ja parandada puhastust, sageli koos teiste lahustitega.

Protsessi käik võib olla järgmine: pinnapesu, degreerimise lahuse kasutamine, loputus puhtas vees, kuivatamine ning vajadusel järgnev töötlus (kruntimine, maalimine või pinnaviimistlus). Materjali ja määrdeaine koostise järgi valitakse sobiv meetod ning kontrollitakse temperatuuri ja kestust, et säilitada pinnalaad ja töökindlus.

Ohutus ja keskkond: lahusti‑põhised ained võivad olla toksilised ja lenduvad (VOC-d); seetõttu on vajalik hea ventilatsioon, isikukaitsevahendid ja nõuetekohane jäätmete käitlemine. Keskkonnasõbralikumad lahendused, nagu veepõhised süsteemid ja ultrasoniline puhastus, vähendavad ohutusriske ja keskkonnamõju ning on sageli eelistatud tööstuslikes rakendustes, kus see on võimalik. Reguleerivad nõuded hõlmavad kehtivaid standardeid ja piiranguid ning vajadusel asenduste otsimist.