Asünkroonloogikat

Asünkroonloogika, tuntud ka kui kellasignaali-vaba loogika, on digitaalsete elektrooniliste ahelate disainimise meetod, mis ei sõltu globaalsest kellasignaali jaotusest. Traditsioonilised sünkroonsed ahelad kasutavad kellasignaali, et sünkroonida kõikide registreerimisseadmete tööd ja tagada, et andmed liiguvad ahelas kindlaksmääratud aegadel. Asünkroonloogika seevastu tugineb sündmuspõhisele kommunikatsioonile.

Ahelate töö aluseks on signaalide valmimisteateid saatvad ja vastuvõtvad protokollid. Kui üks loogikaüksus on oma töö lõpetanud, saadab see valmimisteate järgmisele üksusele, kes võib siis alustada oma tegevust. See tagab, et tööde järjekord on alati õige, sõltumata signaalide levimisviivitustest või temperatuuri muutustest.

Asünkroonloogika peamised eelised hõlmavad madalamat energiatarbimist, kuna töö toimub ainult siis, kui see on vajalik, ning suuremat vastupidavust muutuvatele töötingimustele. Samuti võib see saavutada kõrgemaid töökiirusi, kuna igaüksuse jõudlust ei piira globaalne kell. Puudustena võib nimetada disaini keerukust ja vajadust spetsiaalsete tööriistade järele. Asünkroonloogikat kasutatakse teatud spetsiifilistes rakendustes, kus selle eelised kaaluvad üles disaini keerukuse.