Asümptomaatilisest

Asümptomaatilisest seisundist räägitakse siis, kui haigus või infektsioon esineb, kuid sümptomeid puuduvad praegusel ajal. Inimene näib tervena, kuid võib omada patoloogilisi muutusi või olla nakkuse kandja. Asümptomaatiline staatus võib olla ajutine, näiteks varases haigusstaadiumis või latentse infektsiooni korral, või püsiv, kus kliinilised sümptomid ei arene kunagi. Sellisel juhul haigus on olemas, kuid puuduvad ilmsed tunnused.

Isikut, kellel puuduvad sümptomid, kuid tal on infektsioon või haigus, nimetatakse sageli asümptomaatiliseks kandjaks. Sellised inimesed võivad osutada oluline rolli haiguse levikul. Sümptomite puudumine ei tähenda alati, et haigus on kontrolli all; laboratoorsed testid võivad näidata infektsiooni või patoloogilisi muutusi. Erinevatel haigustel võib esineda asümptomaatiline faas: HIV, hepatiit B ja C, COVID-19, mõned parasiithaigused ning latentne tuberkuloosi infektsioon.

Oluline erinevus on asümptomaatiline vs pre-sümptomaatiline faas; pre-sümptomaatiline tähendab olukorda, kus sümptomid võivad ilmuda mõne aja pärast. Asümptomaatiline staatus muudab haiguste leviku kontrollimise keerulisemaks, sest nakkuste varajane avastamine ja testimine on tähtis. Seetõttu kasutatakse skriinimisprogramme ja regulaarset testimist riskigruppides ning kõrgendatud epideemiaseisukordades.