Arvutamisest

Arvutamisest on valdkond, mis tegeleb arvutite ning nendega seotud süsteemide kavandamise, ehitamise ja kasutamisega andmete töötlemiseks ning probleemide lahendamiseks. See mõiste hõlmab nii riistvara kui tarkvara ning keskendub abstraktioonile, algoritmidele ja tõhususele. Arvutamine on seotud erinevate rakenduste ja teenustega alates lihtsatest kalkulatsioonidest kuni keerukate süsteemide töö korraldamiseni nii era- kui avalikus sektoris.

Ajalugu ulatub mehhaanilistest kalkulaatoritest ja abacust kuni tänapäeva arvutikellade ning pilvandmetöötluseni. 19. sajandi lõpus esitas Charles Babbage masina kontseptsiooni ja Ada Lovelace kirjutas esimesi algoritme. 20. sajandi keskpaigas tekkisid elektromagnetilised ja elektrilised arvutid; 1940. aastatel valmisid esmased suuriusseadmed nagu ENIAC. Transistorid muutusid maaüliks ning 1950–60ndatel hakati looma programmikeeli. 1970ndate–1980ndate jooksul levisid personaalarvutid, 1990ndatel Internet ja veebi areng muutis arvutite kasutamist igal pool. 21. sajandil on esile tõusnud pilvandmetöötlus, suurandmed ja tehisintellekt, mis laieneb peaaegu kõikidesse elualadesse.

Valdkond jaguneb teoreetiliseks arvutusteaduseks ja rakendusinseneriks ning hõlmab alasid nagu algoritmid ja andmetöötlus; tarkvaraarendus; arvutuste arhitektuur ja operatsioonisüsteemid; andmebaasid ja andmete hoidmine; tehisintellekt ja masinõpe; kasutajaliidese kujundus ning inim–tehnoloogia suhtlus; küberjulgeolek ja infoturve. Tehnoloogia mõju on ulatuslik: teadus, tööstus ja teenused on digitaliseerunud, kuid arvutitehnoloogia tekitab ka eetilisi ja sotsiaalseid väljakutseid seoses privaatsuse, turvalisuse ja töökohtade muutumisega.