kalkulaatoritest

Kalkulaatoritest on üldine mõiste, mis viitab seadmetele ja tarkvarale, mis teevad arvutusi. Need võivad olla mehhaanilised, elektromehaanilised või elektroonilised ning neid kasutatakse laialdaselt õppetöös, äritegevuses ja teadustöös. Kaasaegsed kalkulaatorid hõlmavad nii iseseisvaid käsitletavaid seadmeid kui ka rakendusi nutitelefonides ja arvutiprogrammides.

Ajalugu. Esimesed mehhaanilised kalkulaatorid tekkisid 17. ja 18. sajandil ning neid kasutati peamiselt lihtsate arvimete jaoks. 20. sajandi teises pooles ilmusid elektroonilised kalkulaatorid, mille tööd juhtisid integraalsed kiibid. 1970. aastatel said rahvusvaheliselt populaarseks kaasaskantavad pliiatsikõrgused kalkulaatorid, mis võimaldasid kiireid ja taskukohaseid arvutusi. Hiljem asendusid paljud funktsioonid nutitelefonide ja arvutiprogrammidega, kuid spetsiaalsed kalkulaatorid jätkavad kasutust spetsiifilistes valdkondades.

Tüübid. On olemas mehhaanilised ja elektroonilised kalkulaatorid, graafika- ja teaduspõhised kalkulaatorid, finantskalkulaatorid ning spetsialiseeritud väljaannete printer-kalkulaatorid. Graafikakalkulaatorid suudavad joonistada funktsioone ja lahendada keerukamaid valemeid; finantskalkulaatorid toetavad intresside, annuiteetide ja investeeringute arvutusi.

Roll ja mõju. Kalkulaatorid suurendavad arvutuskiirust ja täpsust ning on olulised tööriistad hariduses, ettevõtluses ja teaduses. Nüüd on suur osa funktsioone kättesaadavateks mobiilirakendusteks, mis jätkuvalt arenevad, parandades ligipääsetavust ja funktsionaalsust.