Kalkulaatorid

Kalkulaatorid on elektroonilised seadmed või tarkvara, mis teevad arvutusi. Nad on kasutusel koolides, tööstuses ja igapäevaelus. Lihtsad kalkulaatorid teevad põhilised tegevused (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine), samas kui keerukamad mudelid pakuvad teaduslikke, graafikute, finants- või programmeerimisfunktsioone.

Ajalugu: Esimesed mehhaanilised kalkulaatorid tekkisid 17.–19. sajandil. Elektroonilised mudelid võtsid laialdaselt kasutusele 1960.–70. aastatel; kaasaskantavad taskukalkulaatorid muutusid tavaliseks 1970-ndatel tänu integreeritud kiipidele. Tootjateks olid mitmed ettevõtted, nt Texas Instruments, Casio ja Hewlett-Packard.

Tüübid: - lihtsad või baas-kalkulaatorid; - teaduslikud kalkulaatorid (funktsioonid nagu trigonomeetria ja logaritmid); - graafikakalkulaatorid (funktsioonide joonistamine ja lihtne programmeerimine); - finantskalkulaatorid (intressid, annuiteedid, laenumaksete arvutused); - programmeeritavad kalkulaatorid (kasutaja saab salvestada ja käivitada käske). Tänapäeval on suur osa funktsioone ühilduvad ka nutitelefonide rakendustega.

Omadused: tavaliselt kasutavad need patareisid või päikesepaneele, neil on LCD-ekraan ja sisestusnupud või puutetundlik liides; paljudel mudelitel on mälufunktsioonid ning erinevad matemaatilised ja statistilised funktsioonid.

Kasutus ja mõju: Kalkulaatorid on oluline tööriist hariduses ja tehnilises töös; need lihtsustavad arvutusi, vähendavad vigade arvu ning kiirendavad tööprotsesse.