Antiproliferatiivsed

Antiproliferatiivsed ained on ravimite ja ainete rühm, mille peamine eesmärk on pidurdada rakkude jagunemist ja proliferatsiooni. Need toimivad peamiselt tsütostaatiliselt, kuid mõnel juhul kaasneb nendega ka rakusurm. Nende mõju võib ollaepiirkondlik, suunatud kasvurakkudele või immuunsüsteemi rakudele.

Toime mehhanismid on mitmekesised. Nad võivad pidurdada DNA sünteesi või reparatsiooni (näiteks metotreksaat DHFR-inhibiitorina; 5-fluorouratsiil), pärssida mikrotubulite moodustumist ja rakujagust (vinkaalkaloidid, taxaanid), või põhjustada DNA kahjustusi (alkülaatorid nagu cyclophosphamide). Mõned töötavad kasvureguleerivate teede kaudu, näiteks mTOR-inhibiitorid sirolimus ja everolimus, või hormonaalse teekonna blokeerimine (aromataasi inhibiitorid). Immunosuppressiivsed antiproliferatiivsed ained nagu tsüklosporiin ja takrolimus vähendavad immuunrakkude proliferatsiooni, mis on kasulik transplantaatorravis.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad peamiselt onkoloogiat kasvajate kasvu pidurdamiseks, transplantatsioonide korral immuunvastuse vähendamiseks ning mõningaid dermatoloogilisi või oftalmoloogilisi haigusi, kus kontrollida liigset rakkude kasvu. Näited ühenditest on metotreksaat, 5-fluorouratsiil, cyclophosphamide, vincristine, paclitaxel, sirolimus ja everolimus; hormonaalsed ja immunosuppressiivsed ained võivad olla osa patsiendi laiemast ravitaktikast.

Kõrvaltoimed ja riskid hõlmavad vereloomepidurdust, infektsioonide ohtu, limaskesta ja seedesüsteemi kahjustusi ning väsimust. Ravimite kasutamine nõuab mõnikord pikaajalist jälgimist, doosi kohandamist ning koostoimede hindamist.