Annihilatsioon

Annihilatsioon ehk annihilatsioon on füüsikaline protsess, kus osake kohtub oma antipartikkeliga ja mõlemad hävivad, vabastades energiat. Protsess järgib säilivuse seaduseid (energia, impulss, laeng jm) ning lõppsaaduste koostis sõltub energiast ja lubatud reaktsioonikanalitest. Sageli vabanevad fotonid või muud osakesed, mis on tekkinud massi konverteerimise tulemusena.

Sõna on pärit ladina keelest annĭhiliāre, mis tähendab täies ulatuses hävitada või nurjatult kaotada. Eesti keeles kasutatakse tavaliselt vormi annihilatsioon või annihilatsioon.

Kõige põhjalikum näide on elektron–positroni annihilatsioon. Kui elektron ja positron kohtuvad, võivad nad moodustada kaks gamma-kiirgust (fotoni) ning nende energiad vastavad osakeste masside ekvivalendile (u 511 keV igaüks) energias tornis. Kui süsteem on kiire või energiavahendite osakaal on suurem, võib lõppsaadustena tekkida ka muud fotonid või erinevad osakeste kanalid. Koostoimete energiaskaala määrab, millised lõppsaadused on võimalikud.

Annihilatsioon mängib rolli nii fundamentaalse füüsika kui ka kosmose- ja astrofüüsika uurimisel. Galaktika keskmes on täheldatud positronide annihilatsiooni radiatsiooni 511 keV gamma-linina, mis on seotud materjali ja antimaterjali tasakaalu uurimisega. Lisaks kaasneb annihilatsioon pooljuhistes rekombinatsiooni põhimõttega, kus elektron ja auk võivad energiat eraldada valgusena või soojusena.