Analoogpilditöötlus

Analoogpilditöötlus viitab piltide manipuleerimisele ja muutmisel kasutades füüsilisi, mitte-digitaalseid meetodeid. See oli peamine pilditöötluse vorm enne digitaalajastu laialdast levikut. Selle käigus kasutati erinevaid kemikaale, tööriistu ja optilisi tehnikaid piltide muutmiseks, parandamiseks või loomiseks. Näiteks fotograafias tähendas see protsess sageli negatiivide või positiivide töötlemist pimikus, kus kasutati erinevaid kemikaale nagu ilmuti ja fiksaator. Valgustugevuse ja ajastuse muutmisega sai manipuleerida pildi kontrasti ja heledust.

Füüsikaliselt sai piltide suurust muuta suurendus- või vähendusseadmetega. Kleebiste, maskide või muude elementide lisamine originaalile oli samuti osa analoogpilditöötlusest. Koopiamasinad ja skannerid, kuigi juba elektroonilised, olid vahendid analoogmaterjali kopeerimiseks ja selle edasiseks töötlemiseks ka analoogmeetoditega. Analoogpilditöötlust kasutati laialdaselt filminduses, fotograafias ja graafilises disainis enne digitaalsete programmide nagu Photoshop või GIMP tulekut. Kuigi digitaalne pilditöötlus on nüüd domineeriv, omavad analoogmeetodid endiselt kultuurilist ja kunstilist väärtust.