Analüüsitüübid

Analüüsitüübid viitab erinevatele meetoditele ja lähenemisviisidele, mida kasutatakse andmete, probleemide või olukordade uurimiseks ja mõistmiseks. Need tüübid erinevad oma eesmärgi, kasutatavate tehniliste vahendite ja lahenduse strateegia poolest.

Üks levinumaid analüüsitüüpe on kirjeldav analüüs. Selle eesmärk on kokku võtta ja selgitada, mis on toiminud või toimumas, kasutades meetodeid nagu keskmise, mediaani ja moodi leidmine, samuti sagedusjaotused ja graafilised esitused.

Diagnostiline analüüs läheb kirjeldavast kaugemale, püüdes mõista, miks midagi juhtus. See uurib põhjuseid ja tagajärgi, kasutades sageli andmete drilimist ja avastamist, et tuvastada seoseid ja mustreid.

Ennustav analüüs keskendub tuleviku prognoosimisele. See kasutab ajaloolisi andmeid ja statistilisi mudeleid, et ennustada, mis tõenäoliselt juhtub. Populaarsed tehnikad hõlmavad regressioonianalüüsi ja masinõppe algoritme.

Preskriptiivne analüüs on kõige arenenum tüüp, mis mitte ainult ei ennusta tulevikku, vaid pakub ka soovitusi, kuidas konkreetsete eesmärkide saavutamiseks tegutseda. See integreerib erinevaid analüüsitüüpe ja optimeerimistehnikaid, et leida parim võimalik tegevus.

Lisaks nendele peamistele tüüpidele võib analüüsi liigitada ka kvalitative ja kvantitatiivseks. Kvalitatiivne analüüs uurib mitte-arvutulikke andmeid, nagu tekstid või intervjuud, et saada sügavam arusaam. Kvantitatiivne analüüs seevastu kasutab numbrilisi andmeid ja statistilisi meetodeid.