Aluslähtega

Aluslähtega on eesti keeles omadussõna, mis tähistab, et väited või analüüsid põhinevad esialgsetel allikatel ning neid saab kontrollida originaaldokumentide või esialgsete materjalide kaudu. See kriteerium on tavapärane ajaloo, kultuuriloo, filoloogia ja teadusliku kirjutamise kontekstis, kus rõhutatakse allikate jälgitavust ja tõendusmaterjali päritolu.

Etymoloogia: Sõna moodustub ühendusest alus (põhi või aluseks) ja lähtega (koos allikaga). Pöördumine aluslähtega viitab sellele, et teksti või väite aluseks on primaarallikad või esialgsed materjalid ning mitte ainult teisehandilised tõlgendused.

Kasutus: Aluslähtega kirjutised või väited viitavad sellele, et materjalid on kogutud ja esitatud peamiselt originaaldokumentide, arhivimaterjalide või esialgsete andmete põhjal. Selline lähenemine suurendab töö jälgitavust ja usaldusväärsust, kuid samas nõuab hoolikat allikate kriitilist hindamist ja konteksti mõistmist. Näide: "Uurimus on koostatud aluslähtega ja sisaldab viiteid originaaldokumentidele." Kui allikad puuduvad või on piiratud, võib aluslähtega lähenemine olla piiratud ja vajada täiendavat kommenteerimist.

Piirangud ja hoiatused: Primaarallikate olemasolu ei taga automaatselt objektiivsust; allikate valik, tõlkevead ja konteksti eristamine võivad mõjutada tõlgendust. Seetõttu on sageli vajalikud triangulatsioon ja kriitiline analüüs.

Seotud mõisted: primaarallikas, sekundaarallikas, historiograafia.