Akrülaatmonomeerid

Akrülaatmonomeerid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad vinüülrühma (C=C-), mis on otseselt seotud karbonüülrühmaga (C=O). Need molekulid on monomeerid, mis tähendab, et nad võivad ühineda pikkadeks ahelateks, mida nimetatakse polümeerideks, läbi polümerisatsioonireaktsiooni. Akrülaatmonomeerid on laialdaselt kasutusel erinevates tööstusharudes tänu oma võimele moodustada mitmesuguseid polümeere, millel on erinevad omadused.

Kõige levinumad akrülaatmonomeerid on akrüülhape ja selle estrid, näiteks metüülakrülaat, etüülakrülaat ja butüülakrülaat. Nendest monomeeridest saadud polümeerid, mida nimetatakse polüakrülaatideks, on tuntud oma selguse, vastupidavuse, ilmastikukindluse ja adhesiooniomaduste poolest. Seetõttu kasutatakse neid laialdaselt värvides, kattekihides, liimides, hermeetikutes ja plastides. Metakrülaatmonomeerid, nagu metüülmetakrülaat, on samuti olulised ja moodustavad polümetakrülaate, millest tuntuim on polümetüülmetakrülaat (PMMA), tuntud ka kui akrüülklaas või pleksiklaas.

Polümerisatsiooniprotsess võib toimuda erinevate mehhanismide kaudu, sealhulgas radikaalpolümerisatsioon, anioonpolümerisatsioon ja katioonpolümerisatsioon, kusjuures radikaalpolümerisatsioon on kõige sagedamini kasutatav meetod akrülaatmonomeeride puhul. Akrülaatmonomeeride keemiline struktuur võimaldab neil reageerida erinevate algatajate ja katalüsaatorite abil, moodustades tihedaid ja stabiilseid polümeere. Nende monomeeride mitmekülgsus ja töödeldavus teevad neist olulise osa kaasaegsetest materjaliteadustest ja tootmisprotsessidest.