Aduktsioon

Aduktsioon on kehaosa liikumise suund, mille käigus see liigub keskjoone poole või keskjoonest lähemale. See on abduksioonile vastupidine liikumine, mille korral kehaosa liigub keskjoonest eemale. Aduktsioon võib toimuda erinevatel liigestel ja on oluline koostöö liikumises ning liigeste stabiilsuses.

Õlaaduktsioonis toob käsi keha poole; peamised lihased, mis sellele liikumisele kaasa aitavad, on pectoralis major, latissimus dorsi ja teres major, lisanduvad stabiliseerivad lihased. Puusaaduktsiooniks nimetatakse reie lähendamist keha keskjoone poole, mida teevad adductorid nagu adductor longus, adductor brevis, adductor magnus, gracilis ja pectineus. Sõrmede aduktsioon viib sõrmed keskjoone poole; selle liikumise soodustavad peamiselt palmar interossei lihased, mis on vastutavad sõrmede toomise eest. Randmeaduktsioon puudutab peamiselt ulnaarsust deviatsiooni (randme liikumine keskjoone poole). Täpne kirjeldus võib sõltuda liigeste spetsiifikast ja mõõtmisviisist.

Meditsiinilises kontekstis hindab aduktsiooni amplituudi füsioterapeutiline või kliiniline läbivaatus ning see on oluline osa rehabilitatsioonist ning vigastuste diagnoosimisest. Aduktsioon on seotud nii loomuliku liikumise kui ka sportlike liikumiste ning vigastuste ennetamisega.

Etymoloogiliselt pärineb sõna adductio ladina keelest, mis tähendab „viia (liigutada) keskjoone poole”.