Adjektiivide

Adjektiivide roll Eesti keeles on kirjeldada nimisõnade omadusi ning lisada täpsustust nende kohta, näiteks suurus, värv, päritolu või omadus. Nad täidavad nii kirjeldava kui ka kirjeldatava nimisõna pihta suunatud funktsiooni ning võivad väljendada ka hinnanguid või seoseid (näiteks materjal või päritolukoht).

Grammatika ja käändumine: Eesti keeles adjektiivid langevad vastavalt nimisõna käändele ja arvule; sugu puudub. See tähendab, et adjektiiv peab kooskõlas nimisõnaga vastama käändel ning arvul. Tavaliselt esinevad adjektiivid ees nimisõna (see on tavaline järjestus: suur maja, vana maja). Predikatiivses positsioonis, näiteks lause predikaadi “olema” all, võivad adjektiivide vormid ilmuda koos kopulaga: “Maja on suur.” Adjektiivid võivad moodustada ka osaks nimisõnastiku sünteesist ja osaliselt väljuda nimevahemikus.

Võrdlussöünad: Adjektiividel on positiivne, komparatiiv ja superlatiiv. Komparatiiv moodustub tavaliselt lisades -em või -m, näiteks ilus → ilusam; superlatiiv sageli -aim, näiteks ilus → ilusaim. Hübriidsed või ebaregulaarsed vormid esinevad mõnel sõnal eranditena.

Pärilikkus ja vormid: Adjektiivid võivad esineda tuletatuna omadussõnade või tegusõnas nimetavate osade kaudu (nt osalised või omadussõnadest tuletatud). Nad võivad olla определить või defineerivad osa lause lauseosadest ning neid kasutatakse nii fikseeritud kui dünaamilises kontekstis, olenevalt sellest, kas need täidavad kirjeldavat või predikatiivset funktsiooni.

Adjektiivide ja nimisõnade suhe on tihe: adjektiivide vormid ja tähendused sõltuvad kontekstist ning lause struktuurist, kuid keskne on kooskõla ja selgus nimisõna omaduste väljendamisel. Genitiivses vormis “adjektiivide” viitab antud terminile adjektiivide klassi ning selle laiendatud kirjeldusi.