3Dvisualiseerimist

3D-visualiseerimine on arvutigraafika abil kolmemõõtmeliste objektide ja stseenide visuaalse esituse loomine, mis sageli teenib disaini, analüüsi ja kommunikatsiooni eesmärke.

Protsess hõlmab mudeli loomist või kogumist, tekstuuride ja materjalide rakendamist, valgustuse seadistamist, kaamera paigutust ning renderdamist ja järeltootmist. Visualiseerimine võib olla nii staatiliste piltide kui ka liikuva materjali esitamiseks.

Tänapäeval eristatakse tavaliselt reaalaajas ja offline renderdamist. Reaalaajas renderdamine kasutab peamiselt rasteriseerimist või kiirendatud ray tracingut, offline renderdamine aga tihti path tracingut või muid füüsikaliselt korrektseid tehnikaid, mis pakuvad realismi, kuid on aeglasemad.

Tööriistad ja andmed: populaarsed tööriistad on Blender, Autodesk Maya, 3ds Max ja Cinema 4D; reaalaegsele kasutamiseks sobivad Unreal Engine ja Unity. Fotogrammeetria, skannimine ja CAD-andmed võivad olla allikad keerukate mudelite loomiseks.

Rakendused hõlmavad arhitektuuri ja sisekujundust, tootevisualiseerimist, autotööstust, filmi- ja reklaamivaldkonda, mängude loomist, meditsiinilist visualiseerimist, haridust ning virtuaal- ja liitreaalsust.

Väljund ja kvaliteet: tulemused võivad olla staatilised pildid, animatsioonid või interaktiivsed kogemused. Olulised on valgustus, materjalid (PBR), renderduskiirus ja järeltootmise etapid. Failiformaadid hõlmavad PNG, EXR, MP4 ja MOV.

Eetilised ja praktilised küsimused: realistlikkus võib eksitada, seetõttu on oluline selge kommunikatsioon ja korrektne märgistamine; autoriõigused ja litsentsid, kõrgendatud arvutusnõuded ning andmete turvalisus.