õppesüsteemist

Õppesüsteem, ehk Eesti haridussüsteem, hõlmab hariduse korraldust alates varajasest lapsepõlvest kuni kõrghariduse lõpuni. Selle peamised osad on varane haridus, põhiharidus, keskharidus (gümnaasium) ning kutseharidus ja kõrgem haridus. Haridust korraldavad peamiselt Haridus- ja teadusministeerium koos kohalike omavalitsustega; üldine haridus on suur osa riigi poolt rahastatud ning koolide võrk on laialdaselt kättesaadav nii linnades kui maapiirkondades.

Struktuur: Varajane haridus hõlmab lasteaeda ja koolieelset ettevalmistust. Põhikool katab 1.–9. klassi. Keskharidus jaguneb gümnaasiumi (10.–12. klass) ja kutseõppe vahel; nii gümnaasiumi lõpetajad kui ka kutseõppes õppijad saavad edasi õppima kõrg- või kutsehariduse tasandil.

Õppekava ja hindamine: Riiklik alusõppekava seab õppe eesmärgid, sisu ja kompetentside arendamise põhimõtted. Koolid rakendavad NCC-d kohalike õppekavade abil ning hindamine koosneb pidevast arvestamisest ja lõpp-hindamistest; gümnaasiumi lõpuks toimuvad riigieksamid, mis mõjutavad ülikoolide vastuvõttu.

Digitaliseerimine: Eesti haridussüsteem on tugevalt digitaalse infrastruktuuri ühtlustatud. Kasutusele võtavad koolid elektroonilised õpikeskkonnad, digitaalsed õppematerjalid ja laialdased andmevahetuslahendused, mis suurendavad õppijate digipädevust ja koolide tõhusust ning on reguleeritud vastavalt andmete ja turvalisuse nõuetele.

Väljakutsed ja tulevik: Jätkuvad pingutused tagada võrdsed võimalused, õpetajate kvalifikatsiooni arendamine ning koolide ligipääsetavuse parandamine kogu riigis, sealhulgas vähemusringkondades. Rahvusvaheline koostöö ja õppijate mobiilsus jäävad oluliseks osaks arengustrateegiast.