õigusriigist

Õigusriik on riigivalitsemise mudel, kus riigi võimud tegutsevad vaid seaduste raames ning on õiguslike mehhanismide alusel kontrollitavad. Seadus annab võimudele piirid ning tagab, et riigiasjades ei ellu viidata isikliku tahte, vaid õiguslik jätku. Inimõigused ja põhivabadused on kaitstud ning haldus- ja kohtuvõim peab toimima õiglaselt.

Põhielemendid on seaduslikkus, võimude eristamine ja kontrolli mehhanismid, sõltumatu kohtuvõim ning põhiseaduslik järelvalve. Õiguse kohaldamine peab olema ebapoolne ja proportsionaalne, menetlused läbipaistvad ning õigused kaitstud. Õigusriik tähendab ka vastutust ja läbipaistvat valitsemist, kus riigivõimude otsuseid saab õiguspäraselt vaidlustada.

Institutsioonide tasandil hõlmab õigusriik sõltumatuid kohtuid ning võimalust kontrollida seaduste rakendamist ja haldusakte. Põhiseaduslik järelvalve ning kohtupraktika tagavad, et võimude tegevus jääks seaduste raamidesse. Rahvusvaheline kontekst, sealhulgas Euroopa Liidu õiguse ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika mõju, tugevdab õiguskaitset ja õiguslikku kindlust.

Eestis on õigusriigi põhimõtted sätestatud põhiseaduses; riigivõimude eristus ja nende sõltumatus tagavad, et seadused rakendatakse ühtemoodi ning kohtuotsused põhinevad seadustel. Avalik haldus peab olema läbipaistev ja vastutav, ning inimõiguste kaitse on tagatud nii sise- kui rahvusvahelise õiguse kaudu. Õigusriik on dünaamiline kontseptsioon, mis reageerib kaasaegsete väljakutsetega ning rõhutab õiguste ja kordade järjepidevat kaitset.