õiguslikust

Õiguslikust on termin, mida kasutatakse Eesti õigustavas ja poliitilises diskursuses, et kirjeldada õiguspära või seaduslikkuse seisundit. Mõiste põhineb sõnal õigus (seadus, õigus) ning lõpul -lik, mis märgib omadust või olekut. Kõige tavalisemad vormid on õiguslik ja õiguslikkus, ning erinevates käändevormides, nagu õiguslikust, ilmnevad see sõna kasutuslõigud lausetes ja fraasides.

Õiguslikkuse ja legitiimsuse eristamisel keskendutakse sageli järgmisele: õiguslikkus tähendab teod, otsused ja institutsioonide toimimise vastavust seadustele ja kehtivatele normidele, sealhulgas protseduurilisele õiguspärasusele. Legitimatsioon või legitiimsus on teistsugune mõiste, mis puudutab autoriteedi vastuvõetavust ja rahva usaldust, ning moraalseid või poliitilisi põhjendusi. Kuigi need mõisted võivad kattuda, ei ole need sünonüümid: seaduslik ei pruugi alati olla õigustatud moraalses või poliitilises mõttes, ja vastupidi.

Kasutusalad ja kontekstid hõlmavad kohtusüsteemi, avalikku haldust ning rahvusvahelist õigust. Õiguslikkust hinnatakse, kas tegutsemine on seaduslike normidega kooskõlas; see on oluline osa demokraatlikust õigusriigist. Praktikas võivad tekkida erimeelsused, kui seaduslikkus on formaalne või ajakohastamata, kuid puudu jääb laiemast õiguspärase eesmärgi või legitiimsuse küsimusest.

Grammatiliselt on õiguslikust käändevorm, mida kasutatakse lausetes sageli prepositsioonidega fraaside osas, näiteks õiguslikust vaatepunktist või õiguslikust seisukohast. Seda vormi võib näha nii venivatel kui ka tehnilistes tekstides, kus rõhutatakse seaduslikkuse aluseid või õiguspära konteksti.