Üksikrakulised

Üksikrakulised on elusorganismid, kelle keha koosneb ühest rakust. Nad võivad olla prokarüootsed (bakterid ja archaea) või eukarüootsed (protistid ja mõni seen). Üksikrakulised esinevad peaaegu kõigis elukeskkondades ning moodustavad suure osa Maa bioloogilisest mitmekesisusest. Nad võivad olla mikroskoopilised ning esindatud nii autotroofsetes kui heterotroofsetes vormides; mõned on fototroofsed, teised omastavad toitaineid teistelt organisme.

Rakustruktuuridel on suur mitmekesisus. Prokarüootsetel puudub tõeline tuum ning DNA asub tsütoplasmas; neil on piiratud membraaniga organellid ning rakulises mõttes lihtne arhitektuur. Eukarüootsetel on rakutuum ja rohkem membraaniga organelle, mis võimaldavad keerukamaid füsioloogilisi protsesse. Üksikrakulised võivad olla mobiilsed, kasutades liikumiseks näiteks flagelle või tsilia, või paiksed.

Paljunemine toimub peamiselt aseksuaalselt, näiteks binaarse jagunemise teel; mõnel rühmal esineb ka seksuaalne rekombinatsioon või eoste kaudu paljunemine. Paljud üksikrakulised näitavad suure kohanemisvõime ja elutäiuse erinevates ökoloogilistes nišides.

Ökoloogias täidavad üksikrakulised mitmesuguseid rolle: mõned on fotosünteesivad, nagu sinivetikad, teised lagundavad orgaanilisi aineid või on osa toiduahelatest. Mõni liik on inimese või loomade patogeen ning mõni on mutualist. Üksikrakulised on ka tähtsad mudelorganismid teadustöös ning biotehnoloogias.

Näited: Escherichia coli, Saccharomyces cerevisiae, Amoeba proteus, Paramecium caudatum. Üksikrakulised on laialdase tähtsusega ja mitmekesised ning nende õige mõistmine aitab selgitada esmaseid eluvorme ja maastikku.