Õnnemängud

Õnnemängud on mängud, mille tulemuse määrab peamiselt juhus ning mille eesmärk on võita rahaline auhind või muu preemia. Neid korraldavad sageli litsentsiga operaatorid ning nende toimimist reguleerivad riiklikud institutsioonid. Tulemuste usaldusväärsuse tagavad sõltumatud juhuslike protsesside kontrollid ja rangad mängureeglid.

Õnnemängude hulka kuuluvad traditsioonilised loteriid, kiirloteriid ja muud juhusele põhinevad mängud, mida pakutakse nii maapealsetel kohtadel kui ka veebis. Loteriidel on tavaliselt kindlad auhinnad ja võidutingimused ning võidud makstakse välja kokkulepitud reeglite alusel.

Regulatsioon ja vastutus: hasartmängud on tihti tugevalt reguleeritud. Nõutakse litsentsi, vanusepiiranguid (tavaliselt 18 või vanem), reklaamipiiranguid ning kasutusele võetakse mehhanismid hasartmängusõltuvuse ennetamiseks ja tarbimise kontrollimiseks. Mõnel riigil on osa mängutulust suunatud avaliku sektori projektidele.

Majanduslik ja sotsiaalne mõju: õnnemängud võivad pakkuda märkimisväärset tulu ning luua töökohti hasartmängutööstuses. Nende tulu kasutatakse sageli kultuuri, hariduse või sotsiaalsete programmide rahastamiseks. Samas on riskiks hasartmängusõltuvus, rahaline kahju ja tarbimiskäitumise probleemid, mis nõuavad pidevat järelevalvet ja tugiteenuseid.

Ajalugu: loteriid ja muud õnnemängud on levinud üle maailma ning nende korraldamine muutus Euroopa keskmes 17.–20. sajandil. Tänapäeval toimivad õnnemängud nii riiklike kui eraõiguslike operaatorite kaudu ning digitaalne tehnoloogia on suurendanud kättesaadavust ja keerukust.