ülevaateartiklid

Ülevaateartiklid on teaduskirjanduse süntees, mille eesmärk on anda terviklik pilt olemasolevast uurimistööst teatud teemal. Need ei too uusi empiirilisi andmeid, vaid koondavad, hindavad ja tõlgendavad varasemalt avaldatud tulemusi. Ülevaateartikli jaoks on oluline kirjanduse seisukohalt järjepidev ja kriitiline analüüs ning lõppemal vastus küsimusele, milline on teadaolev kogemuste ja tõendusmaterjali seisund ning millised on lühemad ja pikaajalised suunad.

Ülevaateartiklid jagunevad peamiselt tüüpideks: narratiivne (kirjeldav) ülevaade, mis annab laiapõhjalise arenguloo teema kohta; süsteemne ülevaade, kus on kirjeldatud otsingustrateegia, kaasatud uuringud ja hindamiskriteeriumid; samuti metaanalüüs, mis toob kvantitatiivse kokkuvõtte andmetest. Mõnel juhul tehakse ka ulatuslikke või teemakeskseid ülevaateid, mis keskenduvad konkreetse valdkonna arengutele ja meetoditele. Süsteemsete ülevaateartiklite puhul on tavapärane läbipaistev metoodika ning tihti järgivad need juhiseid nagu PRISMA või AMSTAR.

Tavapärane struktuur sisaldab tiitlit, lühitutvustust, meetodeid (kui tegemist on süsteemse ülevaatega), tulemusi (valiku ja uuringute omaduste kokkuvõtted ning süntees), arutelu ja järeldusi ning viiteid. Ülevaateartiklid võivad olla peamised allikad teaduslikes suunistes, praktikale suunatud juhiste koostamisel ning kannavad kinnipidamise ja teadusliku kvaliteedi rolli.

Eesti kontekstis kasutatakse mõistet ülevaateartikkel (või ülevaateartiklid) laialdaselt samamoodi kui rahvusvahelistes teadusajakirjades, kus need täiendavad ja tõhustavad teaduslikku arutelu. Piirangutena esile tuuakse kättesaadav kirjandus, valimekriteeriumide subjektiivsus ja uuringute kvaliteedi varieeruvus, mis võivad mõjutada sünteesi tugevust.