üldlingvistikat

Üldlingvistika on keeleteaduse haru, mis keskendub keele üldistele põhimõtetele, struktuuridele ja toimimise mehhanismidele. See püüab kirjeldada keele universaalseid omadusi ning keeltes ilmnevate sarnasuste ja erinevuste põhjuseid. Uuringud hõlmavad nii keele struktuuri kirjeldust kui ka keele arengut ajas ning keeltevahelist võrdlust.

Uurimisvaldkonnad on laias laastus fonetika ja fonoloogia, morfoloogia, süntaks, semantika ja pragmaatika, sosiolingvistika, psühholingvistika, ajalooline lingvistika ning keelte tüüpide võrdlev uuring.

Meetodid ja teooriad: kirjeldusanalüüs, korpuslingvistika ja eksperimentaalsed uuringud; teoreetilised raamid hõlmavad strukturalismi, generatiivset grammatika, funktsionalismi ja kognitivistlikke lähenemisi. Uuringud kombineerivad kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid, mis võimaldavad keelest üldisemaid järeldusi teha.

Üldlingvistika mängib oluline rolli keeleste kirjeldamisel, keeletehnoloogiate ja keeleõppe arendamisel ning kognitiivsete teaduste kontekstis. See aitab mõista inimkeele universaalseid piirjooni ning pakub raamistikku keelestruktuuride ja funktsioonide analüüsiks.