ühendusvõrgu

Ühendusvõrk on süsteem, mis koosneb sõlmedest ja nende vahelisest ühendusest. Sõlmed võivad olla inimesed, linnad, seadmed või muud üksused, ning ühendused (servad) kirjeldavad, kuidas need üksused omavahel seotud on. Selline mudel on laialdaselt kasutatav, et kirjeldada ja analüüsida suhtlusi, infrastruktuuri ja protsesse erinevates valdkondades, näiteks sotsiaalvõrgustikes, transportvõrkudes, telekommunikatsioonis ja bioloogilistes süsteemides.

Võrk toimib graafina: sõlmed ja servad moodustavad struktuuri. Võrku nimatakse ühendatuks, kui iga kaks sõlme on omavahel saavutatavad teekonna kaudu; kui mitte, on võrk jagatud komponentideks. Olulised mõisted on teepikkus (kui pikk on lünka kahe sõlme vahel), tihedus (kuiv suur osa võimalikest ühendustest on tegelikult olemas) ning keskpunktid või tsentraalsed sõlmed (mõjutavad voolu ja ühenduste tähtsust). Klasterduvus kirjeldab, kui tihedalt sõlmed omavahel kokku hoiavad.

Võrke analüüsitakse graafiteooria ja arvutitööriistadega. Tööriistade kaudu hinnatakse teekondade olemasolu, sõlmede kesksetõstut (centraalsus), tihedust, klasterduseid ja üldist topoloogiat. Erinevat tüüpi võrgud võivad olla homogeenne või heterogeenne ning neil esinevad erinevad topoloogiad, näiteks ringi-, puu- või keerulised skaleeruvad võrgud.

Rakendused hõlmavad infrastruktuuri planeerimist ja optimeerimist, kriiside juhtimist ja vastupanuuuringuid, infovoo modelleerimist ning levikuuuringuid nii inimeste, kaupade kui ka bioloogiliste protsesside puhul. Ühendusvõrk pakub üldist raamistikku, et mõista, kuidas üksused omavahel seotud on ja kuidas nende vahelised voolud toimivad.

---