õpikeskkonnast

Õpikeskkond on õppeprotsessi toetamiste kogum, mis hõlmab nii füüsilisi ruume kui ka digitaalseid tööriistu, õpilaste ja õpetajate vastastikust suhtlust ning õppeaineid ja -vorme. See loodud ruum ja aja korraldus, materjalid ja ressursid ning hindamis- ja tagasisidesüsteemid koos moodustavad keskkonna, mis aitab teadmisi omandada ja oskusi arendada.

Õpikeskkondi eristatakse peamiselt kolme tüüpi: füüsilised klassiruumid ja laborid; digitaalsed õppekeskkonnad, nagu õppehaldussüsteemid ja online-kursused; ning nende segud ehk hübriid- või virtuaalne õpe.

Peamised komponendid on ruum ja aeg; inimesed (õpetajad, õpilased, tugipersonal); vahendid ja ressursid (õppematerjalid, tarkvara, seadmed); ning õpetamis- ja õppimismeetodid ning hindamine. Toetavad lisavõimalused hõlmavad abi- ja tugiteenuseid ning annavad võimaluse jälgida edenemist ja kohandada õppimist.

Tõhusa õpikeskkonna omadused on ligipääsetavus ja kaasatus, kasutusmugavus, turvalisus ja privaatsus ning võimalus personaliseerida õppeprotsessi ning koguda analüütikaväljundeid arengukohade leidmiseks.

Maailm Eesti kontekstis on õpikeskkonnad levinud koolides ja kõrgkoolides. Kasutuses on nii rahvusvahelised platvormid kui ka Eesti lahendused; näiteks Moodle ning kohalikel koolidel sageli kasutatavad eKool ja teised portaali- ja õppehaldussüsteemid. Digitaalsete tööriistadega kaasneb suur tähtsus ligipääsetavuse, privaatsuse ja turvalisuse tagamisel, samuti oskuslikul tehniliste vahendite kasutamisel.