õigustoimingutest

Õigustoimingud, tuntud ka kui õiguslikud tehingud, on tegevused, mille õigusjärgsed tagajärjed on isikule teada ja mida ta ka soovib. Need on tahtlikud teod, mis on suunatud kindla õigusliku tulemuse saavutamisele. Õigustoimingud erinevad teistest õiguslikest faktidest selle poolest, et nende puhul on määravaks isiku tahe ja õiguslikud tagajärjed.

Õigustoimingute põhilised tunnused on tahtlikkus ja õiguslik tagajärg. Isik peab mõistma oma teo olemust ja teadma, et sellel on õiguslikud tagajärjed. Need tagajärjed on kas otseselt taotletud või vähemalt ette nähtavad. Näiteks lepingu sõlmimine on õigustoiming, sest pooled lepingu sõlmimisega taotlevad kindlaid õiguslikke tagajärgi, nagu õigused ja kohustused.

Õigustoimingud võivad olla ühepoolsed või kahepoolsed. Ühepoolne õigustoiming, nagu testamendi tegemine, saavutab oma õigusliku tähenduse ühe isiku tahteavaldusega. Kahepoolsed õigustoimingud, nagu lepingud, vajavad kahe või enama isiku vastastikust tahet.

Oluline on eristada õigustoiminguid teistest tahtlikest tegudest, millel võib olla õiguslikke tagajärgi, kuid mida ei peeta õigustoiminguteks, sest isik ei taotle neid õiguslikke tagajärgi. Näiteks liiklusõnnetuse põhjustamine võib tuua kaasa õiguslikke tagajärgi (vastutus), kuid see ei ole õigustoiming, kuna õnnetuse põhjustaja ei taotle õiguslikke tagajärgi. Õigustoimingud on seega õiguskorralduse lahutamatu osa, mis võimaldavad isikutel oma õiguslikku olukorda teadlikult kujundada.