õigusselgitusega

Õigusselgitus on Eesti keeles mõiste, mis viitab õiguse või õiguste aluseks oleva reegli selgitusele ning põhjendusele. Õigusselgituse vorm Õigusselgitusega tähistab kõnekeelt või teksti, mis on varustatud sellise õigusalase selgitusega või millega kaasneb õigusalane põhjendus. Kasutatakse peamiselt ametlikus ja akadeemilises kontekstis.

Sõna moodustamine ja grammatika: õigus – õigused ja õigusselgitus – selgitus; -ga lisab tähendi “koos” või “millega kaasneb”. Seega õigusselgitusega viitab midagi, mis on varustatud või ees kaasas õigusalane selgitus. Sellist kasutust võib näha näiteks õigusdokumentses, mis sisaldab lisalõiku, kus esitatakse selline selgitus.

Kasutus ja tähendus: Õigusselgitust kasutatakse, et märkida teksti osa, kus selgitatakse, milliseid õigusnorme või õiguste aluseid otsus või argument põhineb. See on levinud kohtuotsustes, haldusistungite protokollides, õiguslike analüüside ja õigusakte seletustes. Näide: dokumenti lisatud õigusselgitus peab selgitama, milliste õigusnormide alusel otsus võeti. Õigusselgitus annab konteksti ja aitab lugejal mõista juriidilise otsuse põhjendusi.

Seosed ja erinevused: Õigusselgitus peab eristuma põhjendusest (põhjendusena esitatakse otsuse õigustav loogika) ja üldisest selgitusest (selgitus võib olla mitterahaline). Õigusselgitus rõhutab õiguste või normide raames toimuvat selgitust, samas kui põhjus on otsuse sisuline põhjendus.

Vaatepunkt ja kasutusala: See on peamiselt formaalse ja õigusliku žanri osa ning ei ole tavakeeles sageli esinev väljend. Kasutatakse huvitatud lugejate jaoks olukorra teadvustamiseks ja õigusliku aluse täpsustamiseks. Seotud terminitena võib mainida õiguslik selgitus ja põhjus.