õhumassidel

Õhumassid on suured piirkonnad atmosfääri, kus õhk omandab suhteliselt homogeensed omadused temperatuuri ja niiskuse osas. Need omadused kujunevad välja pikaajalisel viibimisel sama maamassi või veekogu kohal, mida nimetatakse päritolupiirkonnaks. Õhumassid liiguvad Maa pöörlemise ja atmosfääri tsirkulatsiooni mõjul, mõjutades seeläbi ilmakaarti.

Õhumassid liigitatakse nende päritolu järgi. Troopilised õhumassid (T) arenevad madalatel laiuskraadidel ja on seetõttu soojad ja niisked. Polaarõhumassid (P) moodustuvad kõrgematel laiuskraadidel ja on jahedamad ning kuivemad. Arktilised (A) või antarktilised (AA) õhumassid on veelgi külmemad. Lisaks eristatakse mandri- (m) ja merelisi (m) õhumassid, mis erinevad niiskusesisalduse poolest – mandriõhumassid on kuivemad kui merelised.

Kui erinevate omadustega õhumassid kohtuvad, tekivad frontaalvööndid, kus toimuvad ulatuslikud ilmamuutused, sealhulgas sademed ja temperatuurikõikumised. Need frontaalvööndid on sageli seotud tsüklonite ja antitsüklonite arenguga, mis omakorda määravad piirkondliku ilma iseloomu. Õhumasside liikumine ja omaduste muutumine on ilmameetrite uurimuse keskmes.

---