Õiguskaitset

Õiguskaitset ehk õiguste kaitset kirjeldatakse kui õigussüsteemi toimimist, mille eesmärk on tagada üksikisikute ja gruppide fundamentaalsed õigused ning vabadused ning nende tõhus rakendamine. See hõlmab normide kehtestamist ja nende kohaldamist, õigusemõistmist ning mehhanisme, mis võimaldavad õiguste rikkumise korral nende taastamist või kompenseerimist.

Peamised mehhanismid on kohtusüsteem ja põhiseaduslik järelevalve. Eestis tegelevad õiguste kaitsega tavalised kohtud ning Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve. Põhiseaduslik järelevalve tagab, et seadused ja valitsuse tegevus vastavad põhiseadusele. Lisaks mängib olulist rolli õiguslik abi ja ligipääs õigusele, sealhulgas õiguskantsler (ombudsman), kes kontrollib avaliku halduse õiguspärasust ning inimõiguste rikkumisi ennetab ja neile reageerib.

Rahvusvaheline raamistik tugevdab ja täiendab kohalikku õiguskaitset. Euroopa inimõiguste konventsioon ja Euroopa Liidu õigus tagavad lisavõimalused vaidluste lahendamiseks ning edendavad võrdõiguslikkust ja õigusriigi põhimõtteid. Kui õiguskaitse on tegelikult toimiv, kajastub see õiguse võrdsest rakendamises, õigusemõistmise sõltumatuses ning elanike usalduses riigi institutsioonides.

Kasutusvaldkondades puudutab õiguskaitse näiteks kaitset arusaamade diskrimineerimise, menetlusõiguste, õigusekuuluvuse ja väärika kohtlemise osas nii kodanike kui ettevõtete jaoks.