Õigusjuur

Õigusjuur on mõiste, mis tähistab õiguse teoreetilist ja praktilist arendamist kohtulahenduste kaudu. See ühendab kohtupraktika, õigusteooria ja õigussüsteemi arenguga seotud arutelud ning peegeldab, kuidas normid ellu viiakse ja mõistetakse erinevates juhtumites. Õigusjuur kujutab seega nii õiguse mõistmise protsessi kui ka selle rakendamise praktikat.

Roll ja allikad: Eesti õigussüsteemis põhinevad õiguse peamised allikad põhiseadusele, seadustele ja rahvusvahelistele lepingutele. Kohtupraktika annab neile normidele täpsustusi, tõlgendab neid ning loob üldised tõlgendusprintsiiibid. Riigikohus ja teised kohtud arendavad lahenduste kaudu õiguslikku praktikat, mis suunab alamaastmete kohtuotsuste arutlust ning aitab tagada õiguse ühtlustatust ja prognoositavust.

Iseloom ja seos seadustega: Eestis ei ole kohtupraktika formaalne pretsedentlik süsteem, kuid Riigikohtu ja teiste kõrgemate kohtute lahendused on suunavad ja mõjutavad praktikat ning aitavad tagada kohtupraktika järjepidevuse ning õiguskorra prognoositavuse.

Metoodika: Õigusjuur kasutab erinevaid tõlgendamisviise: grammatiline (tekst ja sõnade tähendus), süsteemne (normide ja õiguslike süsteemide koostoime) ning teleoloogiline (õiguse eesmärk). Analogia ja eristamine võivad olla vajalikud uute juhtude keerukuse mõistmisel.

Tähtsus: Õigusjuur on oluline valdkond juristidele, kohtunikest õppejõududeni, kuna see selgitab ning arendab õigustri ja rakendamist ning aitab tagada õiguse järjepidevuse ja õiguskindluse.