Äärmuslus

Äärrmuslus viitab ideoloogiate ja liikumiste spektrile, mis rõhutab absoluutset, tihti dogmaatiliselt vastu võetud maailmavaadet ning püüab ühiskonda muuta kiiresti ja järsult demokraatlike normide ja pluralismi eirimise teel. Äärmuslust käsitletakse nii poliitilise kui ka usulise ning kultuurilise radikaalsusena. See võib olla nii vägivaldne kui mittevägivaldne; vägivald või selle ähvardus on sageli selle liikumise osa.

Iseloomulikud tunnused on dogmaatiline tõekspuudatus, teisitimõtlejate dehumaniseerimine ning "meie" versus "nemad" mentaliteet. Kommunikatsioonis kasutatakse propagandat, sotsiaalmeediat ja organiseeritud võrgustikke; eesmärk on mobiliseerida, edendada radikaliseerumist ja viia vägivaldsete või ähvardavate tegudeni.

Äärmuslus jaguneb peamiselt kolme vormi: paremäärmuslus (parempoolsed, rassistlikud ja autoritaarseid ideoloogiaid edendavad rühmad); vasakäärmuslus (radikaalsed vasakpoolsed ideoloogiad); usulised äärmused (religioossed ekstremistlikud rühmitused). Mõnel juhul võivad vormid ühtida ning esineda segatud ideoloogiad. Globaalne võrgustik ja digitaalsed platvormid võivad vägivaldse tegevuse korraldamist hõlbustada.

Vastumeetmed hõlmavad ennetust, kriisijuhtimist, haridust ning sotsiaalset kaasatust ja dialoogi. Deradikaliseerimine ja osalemisega seotud programmid, samuti õigusnormide jõustamine, järelevalve ja rahvusvaheline koostöö on äärmuse vastu võitlemise olulised osad.