võlakirjadel

Võlakirjad on laenuvahendid, mille emitent (riik, omavalitsus või ettevõte) laenab raha investoritelt ning kohustub maksma kindla kuponimääraga intressi ning tagastama nominaalväärtuse tähtaegselt. Võlakirja omanik saab regulaarset sissetulekut ja peab lõppmakse korral tagasi saama algselt märgitud väärtuse.

Võlakirjad jagunevad peamiselt riigivõlakirjadeks, omavalitsusvõlakirjadeks ja ettevõtete võlakirjadeks. Lisaks on konverteeritavad võlakirjad (neid saab teatud tingimustel konverteerida emitendi aktsiateks) ja kattevõlakirjad (võlakirjad, mille tagatised on kindlustatud varadega) ning zero‑coupon võlakirjad (intressi makstakse harva või üldse mitte ning kogu sissetulek realiseerub täitmise hetkel).

Peamised mõisted: nominaalväärtus ehk par väärtus, kuponimäär ehk intress, tähtaeg ning yield (kogutulu). Ostuhind turul võib erineda nominaalväärtusest; hind peegeldab ootust intressimäärade, krediidiriski ja likviidsuse kohta ning võib muutuda enne tähtaega.

Tööpõhimõte: investor ostab võlakirja, saab perioodilisi kuponge ning tähtaegselt tagastatakse nominaalväärtus. Turuhind võib enne lõppkuupäeva kõikuda ning see sõltub laenuintresside liikumisest ja emitendi krediidivõime kohta.

Riskid ja potentsiaalne kasu: Võlakirjad pakuvad stabiilset sissetulekut ja üldiselt madalamat riski kui aktsiad, kuid kaasnevad krediidirisk, intressimääririsk, reinvestment risk ning likviidsusrisk. Valuutariski võib põhjustada olukord, kui võlakiri on nomineeritud teises valuutas.

Kokkuvõtteks on võlakirjad finantsinstrumentide rühm, mis aitab emitentidel kaasata kapital ning investoritel saavutada kindlat tuluprogrammi ja portfelli hajutust.