võimenduseastmest

Võimenduseaste on võimendi üksus, mis suurendab sisendsignaali amplitude. Iga aste koosneb aktiivsest elemendist (tavaliselt transistorist või torust) ja passiivsetest komponentidest, mis moodustavad selle sisendi- ja väljundimpedantsi, pinge- ja/või voolugaini ning sagedusreaktsiooni. Asta põhiülesanne on anda soovitud koguvõim ning teha koost järgnevate astmetega sobivaks, samal ajal tagades stabiilse töö ja õige DC-töökoht. Biaseerimine seab aktiivse elemendi tööpunkti ning aitab säilitada töökindlust ja liniarsust.

Mitmeastmelises võimendis suurendatakse signaali järjestikuste astmete kaupa, mis võimaldab suuremat koguvõimet ning laiemat sagedusvahemikku. Levinud on erinevad konfiguratsioonid transistor- või FET-põhistele astmetele. Transistori puhul on kolm peamist konfiguratsiooni: ühine emitter (common-emitter), ühine baas (common-base) ja ühine kollektor (common-collector). Igal konfiguratsioonil on iseloomulikud pinge- ja voolugain, sisendi- ja väljundimpedants ning sobivus erinevate rakenduste jaoks. Sarnaselt FET-põhised astmed jagunevad vastavalt: common-source, common-gate ja common-drain. Üldiselt määrab konfiguratsioon, millised omadused – näiteks sisendi- ja väljundimpedants, pingevõimend ja sagedusreaktsioon – on kõige sobivamad.

Astmete vaheline ühendus toimub tavaliselt kondensaalse sidumise (AC coupling), trafo või otsekontakti (DC-coupled) abil, mis eraldab DC-tasemed ja kontrollib madalate ja kõrgete sageduste koormusmõjusid ning kogu süsteemi stabiliseerumist. Võimenduseaste on mitmeastmelise võimendi oluline komponent ja mõjutab kogu süsteemi jõudlust ning helikvaliteeti.