võimenditest

Võimendi on elektrooniline seade, mis suurendab signaali, näiteks helisignaali või raadiosignaali amplituudi või võimsust. Võimendid on paljudes elektroonilistes seadmetes, sealhulgas helisüsteemides, raadiosaatjates ja -vastuvõtjates ning sideseadmetes.

Võimendi tööpõhimõte põhineb aktiivkomponentidel, nagu transistorid või vaakumtorud, mis kasutavad välist toiteallikat, et suurendada sisendsignaali energiat. Sisendsignaal juhib aktiivkomponenti, mis omakorda reguleerib suuremat voolu või pinget toiteallikast, mille tulemuseks on võimendatud väljundsignaal. Võimendi peamised omadused on võimendusaste, ribalaius, moonutus ja müratase. Võimendusaste näitab, kui palju signaal suureneb, ribalaius määrab signaalide sagedusvahemiku, mida võimendi suudab töödelda, moonutus kirjeldab soovimatute signaali muutuste taset ja müratase viitab võimendi poolt lisatavale taustamüra tasemele.

Erinevat tüüpi võimendid on konstrueeritud erinevate rakenduste jaoks. Helivõimendid on loodud helisignaalide võimendamiseks koduhelisüsteemides või muusikariistade võimendamisel. Raadiovõimendid aga keskenduvad raadiosageduslike signaalide võimendamisele sideseadmetes. Võimendeid klassifitseeritakse sageli ka nende töö efektiivsuse ja signaali moonutuse järgi, kus A-, B-, AB- ja D-klass on levinud tüübid, millel igaühel on oma eelised ja puudused.