väärtusteooriaid

Väärtusteooriad käsitlevad seda, kuidas inimesed või ühiskonnad omistavad või määratlevad asjade, ideede või käitumise väärtust. Need teooriad püüavad selgitada, mis teeb millestki väärtusliku ja kuidas seda väärtust mõõdetakse või võrreldakse.

Üks tuntumaid väärtusteooriaid on utilitarism, mis hindab teo või otsuse väärtust selle järgi, kui palju õnne või kasu see toob. Vastupidine seisukoht on deontoloogia, mis keskendub kohustustele ja reeglitele, mitte tagajärgedele. Epikurolased ja stoikud arendasid juba antiikajal oma väärtusõpetusi, kusjuures esimeste jaoks tähendas hüve eelkõige naudingut ja teiste jaoks vooruslikku elu.

Majanduses on oluline roll tarbijateoorial, mis selgitab, kuidas inimesed teevad valikuid oma piiratud ressursside piires, püüdes maksimeerida oma kasulikkust. Tööjõuväärtuse teooria väidab, et kauba väärtus tuleneb töö hulkadest, mis selle tootmiseks on vajalikud, mida arendasid välja Adam Smith ja hiljem Karl Marx.

Sotsioloogias ja psühholoogias uuritakse väärtusi kui ühiskonna või indiviidi jaoks olulisi põhimõtteid, mis juhivad nende käitumist ja hoiakuid. Kultuuridevahelised uuringud näitavad, et väärtused võivad oluliselt erineda erinevate ühiskondade ja rühmade vahel. Väärtusteooriad aitavad mõista inimkäitumise motivatsioone ja ühiskondlike normide kujunemist.