väärikusele

Väärikusele on eestikeelne allatiivne vorm sõnast väärikus, mis tähendab väärikust, väärtust või au. Väärkikus viitab inimese või üksuse sisemisele väärile ning sellele, kuidas teda ühiskonnas austatakse ja hinnatakse. Sõna on tavaliselt sagedasem täiendavates, eetikas-filosoofilistes ja sotsioloogilistes aruteludes, kus jutuks on digniteet või väärikuse kaitse.

Grammatiliselt on väärikusele allatiivse vormina suur tähtsus: see näitab suunda või sihtmärki ning on kasutusel sellistes konstruktsioonides, kus räägitakse tegudest, mis on suunatud väärikusele või mille tähelepanu sellele pööratakse. Näitekeelne kasutus võib hõlmata väljendeid nagu pöörama tähelepanu väärikusele. Näide: Valitsus pööras tähelepanu väärikusele.

Seosed ja nüansid: väärikuse mõiste on tihedalt seotud sõnadega au ja väärtus. Väärtus (väärtus) viitab üldisele väärtusele või hinnale, au viitab sageli avalikule tunnustusele või austusele ning väärikus rõhutab moraalset väärtust ja väärikust inimese loomuses. Sellest sõltuvad ka erinevad kontekstid, kus neid sõnu kasutada tuleb: eetilistes aruteludes rõhutatakse sageli väärikust kui inimõiguste ja austuse aluseks.

Etymoloogia ja vormid: sõna väärikusele moodustub tuletisest väärikus ning allatiivse lõpuga -le. Põhisõna on väärikus; genitiivsingulaarne vorm on väärikuse, allatiivne vorm väärikusele. Paljurääkides leidub see vorm pigem formaalse või abstractse keelevaldkonna tekstides.

Seosed: väärikuse kohta lugeja võiks vaadata sõnu väärikus, au ja väärtus ning üldist eesti keele grammatika allatiivset kasutust.