väliskliimast

Väliskliimast on mõiste, mida kasutatakse adhesiivse sideme rakendamisel välispindadele kahe või enama materjali ühendamiseks või tugevdamiseks. Sellised süsteemid võimaldavad liita või parandada konstruktsioone ilma suure mehhaanilise kinnituse või ulatusliku demolimise vajaduseta. Väliskliimast hõlmab nii adhesiivseid kihte kui ka väliskleepimisega (näiteks FRP- plaatide või ribade) süsteeme, mis kinnituvad alusele.

Materjalid: tavapärasteks kleepaineteks on epoksüliimid, poliuretaanliimid ja vinüülesterliimid. Valik sõltub aluse materjalist, keskkonnatingimustest (temperatuur, niiskus) ning soovitud tugevusest ja vastupidavusest.

Rakendused: peamised kasutusalad on konstruktsioonide remont ja tugevdamine, näidetena betooni või tellise aluse FRP-süsteemide kinnitamine, puidust või metallist osade liimühendused välispinnal. Protsess hõlmab pinnase ettevalmistust (puhastamine, rasva ja tolmu eemaldamine, pinna karedust suurendav töö), adhesiivi ühtlast rakendamist ning lisaseadmete või plaatide paigaldamist ja kõvenemist.

Eelised ja piirangud: eelised on tugevus, kergus ja võimalus taastada või tugevdada olemasolevaid struktuure ilma suurte lõikuste vajaduseta. Piirangud hõlmavad keskkonnatingimuste mõju (temperatuur, niiskus), aluse ja adhesiivi kokkusobivust ning pikaajalist hooldamist.

Standardid: tööde teostamisel järgitakse kohalikke ja rahvusvahelisi standardeid ning tootjapõhiseid juhiseid.