vähitüüpidest

Vähitüübid viitavad erinevatele vähivormidele, mis tekivad organismi eri rakkude või organite vohama hakates. Vähk pole üks haigus, vaid mitmekümneline haiguste grupp. Klassifitseerimine toimub enamasti kasvaja päritolu rakkude järgi.

Kõige levinumad vähitüübid on kartsinoomid, mis algavad epiteelrakkudest. Need võivad tekkida näiteks nahal, rinna-, kopsu-, käärsoole- või eesnäärmes. Sarkoomid on vähitüübid, mis arenevad side- ja tugikoest, nagu luud, lihased, rasv ja kõhred.

Lümfoomid on vähid, mis tekivad lümfisüsteemi rakkudest, peamiselt lümfotsüütidest. Need jagunevad omakorda Hodgkini ja mitte-Hodgkini lümfoomideks. Leukemiad on verevähi vormid, kus luuüdis hakkavad vohama ebatüüpilised valged verelibled.

Melanoomid on nahavähid, mis arenevad melanosüütidest, pigmenti tootvatest rakkudest. Ajukasvajad on mitmekesine grupp, mis tekivad ajurakkudest või neid ümbritsevatest kudedest.

Iga vähitüübi puhul on oluline diagnoosida ja määrata selle täpne tüüp, kuna ravi ja prognoos võivad oluliselt varieeruda. Klassifikatsioon aitab arstidel valida sobivaima raviplaani.