vooluhulgamõõtjatest

Vooluhulgamõõtjaid kasutatakse vedeliku või gaasi voolukiiruse mõõtmiseks torus või kanalil. Vooluhulk on maht, mis läbib mingit kindlat punkti ajaühiku kohta. Vooluhulgamõõtjaid on erinevaid tüüpe, millest igaüks sobib erinevate rakenduste ja vedelike jaoks.

Üks levinumaid tüüpe on turbiinivooluhulgamõõtja. See koosneb tiivikust, mis pöörleb vedeliku voolu toimel. Tiiviku pöörlemiskiirus on proportsionaalne voolukiirusega ja seda saab mõõta magnetilise või optilise anduriga. Turbiinivooluhulgamõõtjad on täpsed ja neid saab kasutada laias temperatuurivahemikus, kuid need võivad ummistuda lisandite tõttu.

Teine tüüp on elektromagnetiline vooluhulgamõõtja. See tüüp kasutab voolu mõõtmiseks Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadust. Vedeliku vool torus läbib magnetvälja, tekitades pinge, mis on proportsionaalne voolukiirusega. Elektromagnetilised vooluhulgamõõtjad sobivad juhtivate vedelike jaoks, ei oma liikuvaid osi ja neid ei mõjuta rõhulang.

Vortex vooluhulgamõõtjad kasutavad voolu mõõtmiseks voolu voolamisel tekkivaid keeriseid. Kui vedelik voolab läbi vooluhulgamõõtja piirde, moodustuvad voolus keerised. Nende keeriste sagedus on proportsionaalne voolukiirusega. Vortex vooluhulgamõõtjad sobivad erinevate vedelike ja gaaside jaoks ning neil on vähe hooldusvajadust.

Muud vooluhulgamõõtjate tüübid hõlmavad ultrahelivooluhulgamõõtjaid, Coriolis'e vooluhulgamõõtjaid ja DP (surveerinevuse) vooluhulgamõõtjaid. Valik sõltub rakenduse konkreetsetest nõudmistest, nagu vedeliku tüüp, vajalik täpsus, rõhk, temperatuur ja eelarve.