videovalvesüsteemideks

Videovalvesüsteemideks on mõiste, mida kasutatakse kirjeldamaks video signaalide töötlemist ja ülekandmist süsteemides, mis põhinevad vakuumtornidel ehk vanematel elektromagnetiliste/turvakaaluvidinatega tehnoloogiatel. Selline lähenemine oli oluline varastes tele- ja broadcast-tehnoloogiate süsteemides ning andis vajaliku võimenduse ning kiiruse analoogvideoga tegelemiseks. Täna on vakuumtornidel põhinev videoelektroonika peamiselt ajalooline ja restaureerimis- ning erilahenduste valdkonnas.

Peamised komponendid hõlmavad vakuumtorne, mis toimivad videovõimendina, ning sünkroniseerimis-, modulatsiooni- ja defektitähiselemente. Lisaks on üldiselt olemas toiteplokid (ja vajadusel trafod), ühendus- ja vahetussüsteemid (patch panelid) ning koaksiaal- või teiste analoog sidekaablite kogum. Mõnel juhul kasutatakse kombinatsiooni: osa süsteemist on kaasaegsete kontrollide all, kuid videoahel sisaldab endiselt torustikke, mis annavad tehnoloogiale iseloomuliku tunnuse.

Arhitektuur keskendub analoogvideostandarditele (nt composite või komponentvideo) ning kasutab tavaliselt 75-ohmiseid koaksiaalkaableid või sarnaseid ühendusi. Signaalitee võib kulgeda kaamera või allika esmasest võimendusest läbi sünkroniseerimis- ja modulatsioonielementide ning lõppväljundisse monitori või edastuskanali suunas.

Rakendused on peamiselt ajaloolised ja kultuurilise säilitamise valdkonnas: muuseumites, arhivaalidele suunatud restaureerimises ning eritäpset tehnoloogilist autentset operatsiooni nõudvates stuudiotes. Väljakutsed hõlmavad kõrge pinge ohutust, torude vananemist, varuosade nappust ja kalibreerimise vajadust.

Võrdle ja lisainfo saamiseks võib vaadata vakuumtornide ning analoogvideotehnoloogia artikleid.