vibrokonstruktsiooniga

Vibrokonstruktsiooniga (vibrocompaction) on geotehnika meetod, mis kasutatakse löövi- või vibratsioonijõuga maapinna või maapõhja tiheduse suurenemiseks. See tehnika on eriti kasulik pehmete, liivsete või hõredate maamasside stabiliseerimiseks, et parandada nende kantvõimet ja vähendada setet.

Vibrokonstruktsiooni põhimõte põhineb vibratsiooni mõjul maapinna osakeste vahelisel kontaktis. Vibratsioon tekitab maapinna osakeste liikumist ja nende omavahelist kokkupõrkemist, mis viib tiheduse suurenemiseni. Meetod võib olla kaheksa liiki: vibrocompaction, vibrodensity, vibroflotation, vibrocompaction with sand injection, vibrocompaction with grout injection, vibrocompaction with cement injection, vibrocompaction with lime injection ja vibrocompaction with lime-cement injection. Viimased viidavad tiheduse parandamisele lisades maapinna lisanditena erilisi aineid.

Vibrokonstruktsiooni kasutatakse peamiselt ehitustegevuses, näiteks alusmaapinna valmistamisel, masinate ja ehitiste aluste ehitamisel, teede ja lennuväljade ehitamisel. Meetod on efektiivne ka maapõue stabiliseerimisel, et vähendada seismilise aktiivsuse mõju või veehoogude põhjustatud erutust.

Vibrokonstruktsiooni eelised on kiire ja efektiivne tiheduse parandamine, vähendatud materjalikulud ning võimalus kasutada seda mitmesuguste maapinna tingimustes. Samas võib meetod olla raske ja energiatõotlik, ning vajab spetsialiseeritud masinaid ja operatoreid. Vibrokonstruktsiooni rakendamisel tuleb arvestada ka maapinna omadustega ja võimalike kõrvaltoimete, nagu vibratsiooni levik, mõju naaberobjektidele.