vesikonnahalduseks

Vesikonnahalduseks on vesikonna ulatuses toimuv planeerimise ja meetmete kogum, mille eesmärk on tagada veekasutuse jätkusuutlikkus, parandada veekvaliteeti ning kaitsta ja taastada vesiekosüsteeme. Vesikond on hüdroloogiline ja geograafiline piirkond, mille raames koordineeritakse veekasutust, reostusvähendust ning riskide, näiteks üleujude ja joogivee varustamise, haldamist.

Vesikonnahalduse õiguslik alus on Euroopa Liidu veedirektiiv ja selle transpositsiooniga Eesti õigusesse. Elluviimisel mängivad peamist rolli Keskkonnaamet, vastavad ministeeriumid, omavalitsused ning veeteenused ja huvigrupid. Vesikonna haldamine on tihedalt seotud veeseire ja andmete kogumisega, mis tagab tõhusa hindamise ja järelevalve.

Planeerimine hõlmab vesikonna iseloomustamist, seisundi hindamist (veekogude ökoloogiline seisund, veerežiim ja veeressursid) ning sihtide ja meetmete programmi koostamist. Vajalikud meetmed võivad hõlmata reostuse vältimist ja vähendamist, veeressursside jätkusuutlikku kasutamist, hüdroloogiliste riskide leevendamist ning elurikkuse ja looduskaitse integreerimist. Lisaks rõhutatakse avalikku kaasamist ja teavitamist.

Protsess on tsükliline ja mitmeaastane: andmete kogumine, aruandlus, meetmete rakendamine ja järelevalve. Peamised osapooled on Keskkonnaamet, ministeeriumid, omavalitsused, veeteenused, ettevõtted ja kodanikud. Vesikonnahalduse eesmärk on parandada veekvaliteeti, suurendada vastupanu kliimamuutustele ja tagada jätkusuutlik vesikasutus, samas esile kerkivad väljakutsed hõlmavad andmekvaliteeti, rahastust ja kliimamuutuste mõju.