veevõtt

Veevõtt ehk vee väljavõtmine looduslikest veeallikatest on protsess, milles vett eemaldatakse pinnaveest, põhjaveest või muust looduslikust allikast vee kasutamiseks. Veevõtti peetakse sageli esimeseks etapiks veepakkumise ahelas, mille abil tagatakse joogivesi, tööstuslik tarve, põllumajandus või energiavajadus. Veevõtt võib olla ajutine või pikaajaline ning toimub erinevatel tehnilistel viisidel, näiteks veetoodete jaanemiseks mõeldud intakate, puuraukude või veevarustusvõrkude kaudu.

Veevõtt jaguneb peamiselt pinnavee (pinnavett) ja põhjavee (maapinnavett või põhjavee) võtmeks. Pinnavee puhul võetakse vesi jõest, järvest või saagideveest sisse ning suunatakse prismaatide või veetorude kaudu tarbijatele. Põhjavee võtt toimub tavaliselt puuraukude või kaevude abil, kust vesi ammutatakse ja töödeldakse enne tarbimist. Lisaks toimub mõnikord vee taaskasutus või retsirkulatsioon, et vähendada looduslikku mõju.

Veevõtt on sageli reguleeritud ning eeldab lube või lubade omamist vastavate keskkonna- ja veeseaduste alusel. Üldjuhul hinnatakse kestlikku võttu, eeldatavat vooluhulka ning vähendatakse ökoloogilist mõju, näiteks tagades nõutava keskkonnavooge või piirates võttu teatud perioodidel. Veevõttu jälgitakse ja mõõdetakse, et tagada tarbijate vajaduste rahuldamine samal ajal looduskeskkonna kaitse.

Võimalikud mõjud hõlmavad vooluhulga vähenemist, elustiku häireid ja vee kvaliteedi muutusi. Halda tarbimist, rakenda efektiivseid töötlemis- ja puhastuslõikeid ning planeeri hoolikalt, et säilitada veevarud tulevastele põlvkondadele.