veeomadused

Vee omadused viitavad vee füüsikalistele ja keemilistele omadustele ning nende rollile looduses ja elus. Vee molekul koosneb kahest vesinikust ja ühest hapnikust (H2O). Molekuli kumer kuju ja polaarne sidekonstruktsioon loovad tugeva vesiniksidemete võrgu, mille H–O–H nurk on umbes 104,5 kraadi. Tänu polaarusele on vesi hea lahusti paljude polaarsete ja ioonsete ühendite jaoks ning selle omadused mõjutavad paljusid protsesse looduses ja elus.

Füüsikalised omadused hõlmavad tihedust, sulamisaega, keemistemperatuuri ja termilisi omadusi. Vee tihedus on umbes 1 g/cm3 20 °C juures; suurim tihedus on umbes 4 °C. Jää on vedelast veest vähem tihe. Vee keemis- ja sulamistemperatuur on vastavalt 100 °C ja 0 °C (1 atm). Eriline soojuskapatsiteet on 4,18 J/g·°C; latentne soojus sulamisel ~6,01 kJ/mol ja aurustamisel ~40,7 kJ/mol. Pindpine on umbes 72,8 mN/m (20 °C); viskoossus ~1,0 mPa·s; dielektriline konstant ~78,5 ja refraktsioon ~1,333 (589 nm).

Keemilised omadused ja lahustiomadused: Vee autoprotolüüs on 2 H2O ⇌ H3O+ + OH−; Kw ~ 1×10−14 (25 °C). Puhta vee pH on umbes 7,0 (25 °C). Vee on universaal lahusti, mis lahustab paljusid polaarseid ja ioonseid aineid; mittepolaarsete ühendite lahustuvus on oluliselt väiksem. Vee reaktsioonid sõltuvad temperatuurist ja pH-st.

Roll looduses ja elus: Vee on eluks hädavajalik ning mõjutab kliimat ja ökosüsteeme. Oma kõrge soojusmahu ja tiheduse muutumise ning veeringlussüsteemide kaudu mängib vesi keskset rolli Maa elus ja keskkonnas toimuvas.