varjutustust

Varjutustust on taevas nähtus, mille käigus üks taevakeha satub teise taevakeha varju või varju sisse. Enim tähelepanu köidab kaks peamist vormi: päikesevarjutus ja kuuvarjutus. Päikesevarjutus tekib, kui Kuu liigub Päikese ja Maa vahele ning varjutab Päikese osa või kogu. Sõltuvalt geomeetriast võib nähtav olla täielik päikesevarjutus (Kuu katab Päikese täielikult), osaline päikesevarjutus või annular päikesevarjutus (Kuu on Päikesest väiksema suurusega ning Päike jääb ümberringi helendavaks korrapäraseks ringiks). Harva esineb hübriidvarjutus, kus teatud piirkondades näeb toimuvat täielik varjutus, teistes piirkondades annular varjutus.

Kuuvarjutus tekib, kui Maa liigub Päikese ja Kuu vahele ning varjab Kuu oma varju. Kuuvarjutused jagunevad täielikeks, osalisteks ja penumbaalseks (madalvarjuline) kuuvarjutuseks; viimane on tavaliselt väga kergesti nähtamatu ning peaaegu eristamatu tavapärasest Maa varjunurgast.

Varjutustuste nähtavus ja ajad sõltuvad asukohast ning Maa pöörlemisest. Päikesevarjutused on tavaliselt nähtavad vaid kitsas rajal ning vajavad sobivaid tingimusi ja otsest vaatlust. Kuuvarjutused on nähtavad suuremal maa-alal, kui see on öö ajal päritav. Ohutu vaatlemine on tähtis: päikesevarjutuse ajal ei tohi vaadata Päikest palja silmaga ega ilma sobivate päikesekaitsevahenditeta.

Varjutustustel on ajaloos olnud olulist kultuurilist ning teaduslikku tähendust, aidates arendada astronoomiat, kalendreid ja rahvusvahelist koostööd varjutuste jälgimisel.