variaatsioonianalüüsil

Variaatsioonianalüüs, tuntud ka kui ANOVA (Analysis of Variance), on statistiline meetod, mida kasutatakse erinevate rühmade keskmiste võrdlemiseks. See meetod võimaldab hinnata, kas täheldatud erinevused rühmade keskmistes on statistiliselt olulised või tingitud juhuslikust varieeruvusest. ANOVA põhineb mõttekäigul, et koguväärtuse varieeruvus saab jagada erinevateks allikateks, sealhulgas rühmadevaheliseks varieeruvuseks ja rühmasiseseks varieeruvuseks.

Peamine idee ANOVA taga on hinnata rühmadevahelise varieeruvuse ja rühmasisese varieeruvuse suhet. Kui rühmadevaheline varieeruvus on oluliselt suurem kui rühmasisene varieeruvus, siis võib järeldada, et rühmade keskmised erinevad statistiliselt oluliselt. ANOVA kasutab F-statistikat, mis on nende kahe varieeruvuse suhe, et teha otsus hüpoteesi kohta. Nullhüpotees väidab tavaliselt, et kõik rühmade keskmised on võrdsed, samas kui alternatiivhüpotees väidab, et vähemalt üks keskmine erineb teistest.

ANOVA on eriti kasulik olukordades, kus uuritakse mitme rühma mõju ühele sõltumatule muutujale. Näiteks võib teadlane kasutada ANOVA-t, et võrrelda erinevate õppemeetodite mõju üliõpilaste eksamitulemustele. On olemas erinevaid ANOVA tüüpe, nagu ühefaktoriline ANOVA (mis võrdleb kahte või enamat rühma ühe teguri alusel) ja kahetaktiline ANOVA (mis võrdleb rühmi kahe või enama teguri alusel). ANOVA tulemuste tõlgendamisel on oluline arvestada ka post-hoc testidega, mis aitavad tuvastada, millised konkreetsed rühmade paarid erinevad statistiliselt oluliselt.