valimisõiguses

Valimisõigus ehk hääleõigus on isiku õigus osaleda demokraatlikus otsustusprotsessis, peamiselt hääletades valimistel ja referendumidel. See õigus on riigiti erinev ning tavaliselt kirjeldatakse seda põhiseaduses ja valimisseadustes. Valimisõiguse ulatus võib olla universaalne või piiratud: mõnes riigis on hääleõigus kõigi täisealiste kodanike privileeg, teistes on õigust piiratud mitte-kodanikele, teatud rühmadele või elukohaga; kohalikel valimistel võivad reeglid olla erinevad riigi tasemest.

Valimisõiguse tekkeks on tavaliselt järgmised eeltingimused: vanus (täisealisus, enamasti 18 aastat), kodakondsus ning elukohamaa kohaselt kehtivad nõuded. Lisaks võivad riigid kehtestada piiranguid või erandeid, näiteks seoses kriminaalõiguse täitmise ajal või teatud vaimse tervise seisunditega. Mõnes riigis võib valimisõigus olla ajutiselt peatatud või piiratud teatud isikutele.

Valimisõigus on demokraatia alus, mis annab kodanikele võimaluse mõjutada poliitilist suuna ja esindajate valikut. Rahvusvaheline kontekst rõhutab osaluse tähtsust ning valimisõiguse kaitse ning minimalseaduslikud raamid on osa rahvusvahelistest standarditest, mis toetavad demokraatlikke põhimõtteid.