vaimseteprotsessidega

Vaimsete protsessidega viitab mõiste inimese mõistuse sisemistele toimingutele, mille käigus info tajutakse, töödeldakse, talletatakse ja kasutatakse. Need protsessid hõlmavad tajumist, tähelepanu, õppimist, mälu, keelt, mõtlemist, arutlemist, probleemide lahendamist, otsuste langetamist, kujutlusvõimet, planeerimist ning emotsioonide reguleerimist. Vaimsete protsesside mõistmine on keskne nii psühholoogias kui ka kognitiivses teaduses ja neuroteaduses, kus neid käsitletakse nii käitumuslike kui neuralaalsete mehhanismide kontekstis.

Teadvuslikud protsessid on need, millega me teadvustavalt tegeleme, näiteks otsuste langetamine ja planeerimine, mida saab suuremal või vähemal määral jälgida tähelepanu kaudu. Paljud vaimse töötluse aspektid toimuvad aga automaatselt ja teadmatult ning ei vaja teadlikku tähelepanu.

Uurimismeetodid vaimsete protsesside puhul ühendavad käitumis- ja kognitiivseid teste, psühhofüsioloogilisi mõõtmisi ning neuroimaging-tehnikaid (nt EEG ja fMRI). Arvutuslikud mudelid aitavad kirjeldada infotöötluse järjestusi ja testida teooriaid, sealhulgas töömälu piiride ning tähelepanuressursside rolli kohta. Dual-protsessiteooriad eristavad sageli kiiret intuitiivset mõtlemist ja aeglasemat analüütilist mõtlemist.

Rakendused hõlmavad õpetuse ja õppimise optimeerimist, kognitiivsete häirete hindamist ja ravi, ning inim-tehnoloogiliste süsteemide kasutusmugavuse ja efektiivsuse parendamist. Vaimsete protsesside uuringud aitavad mõista, kuidas inimesed tajuvad maailma, lahendavad probleeme ja teevad otsuseid.